VIIS NIPPI KUIDAS SENISEST TERVISLIKUMALT SÜÜA

Helloouu! Kirjutasin oktoobri alguses Fazer Eestile mõned artiklid, mida paljud on võibolla on jõudnud juba lugeda, kuid samas on ka neid kes seda praeguse hetkeni teinud pole. Seega jagan oma ideid ja mõtteid veel lisaks eraldi siin ka. 😉

Autor: Kristjan Järv

Mitte kunagi varem pole inimesed saanud elada sellises külluses- toitu on pidevalt saada ning kõik on tehtud äärmiselt mugavaks.

Näiteks ei pea me enam jala kooli minema ega sealt tagasi tulema nagu paljud meie vanemad. Toit on alati olemas- kui soovime, siis ühe svaibi kaugusel. Saame tellida toitu koju, tööle või kuhu iganes soovime, poeriiulid on lookas heast ja paremast ning kodused külmkapid peaaegu alati vanemate poolt täidetud. Nii mõnigi kord on saanud toitumisest hoopis ajaviide- mõnus snäkk teleri ees, telefonis istudes või sõpradega kokku saades. Pole siis ju ka imestada, et ülekaalulisus on kerge tulema. Kuidas sellisest ringist välja tulla?

1. Pool toidust olgu süsivesikud Süsivesikud on määratud meie kütuseks. Energiat saame ka valkudest ja rasvadest, kuid kõige tähtsamaks energiaallikaks on siiski süsivesikud – need peaksid andma umbes poole meile vajalikest kaloritest. Seega, eriti halb mõte on minna süsivesikutevaesele dieedile. See vaid süvendab väsimustunnet ning nõrkust ja paneb meid rämpstoitu veelgi rohkem tahtma. On täiesti võimalik, et suurte söömasööstude ja isude taga on täiesti tavaline aeglaste süsivesikute vaene menüü. Aga mis on aeglased süsivesikud? Süsivesikud võib jagada kiiresti vabanevateks ehk kiireteks ja aeglaselt vabanevateks ehk aeglasteks süsivesikuteks – vastavalt sellele, kui kiiresti need organismis imenduvad. Esimeste hulka kuuluvad näiteks suhkur ja enamus rafineeritud toiduaineid (näiteks valgest jahust tooted, aga ka maiustused), milles praktiliselt puuduvad seedimise ja ainevahetuse toimimiseks vajalikud muud toitained – kiudained, mitmesugused fütotoitained, vitamiinid, mineraalid. Teise gruppi ehk aeglaste süsivesikute alla kuuluvad aga terviklikud toiduained nagu täisteraviljatooted (täisteraleib, täisterapuder), köögiviljad ja värsked puuviljad. Eelistama peaks just aeglaseid süsivesikuid? Miks? Jõuamegi punkti juurde number kaks.

2. Hoia veresuhkrutase stabiilsena Mis juhtub siis, kui oled maiustanud? Veresuhkur tõuseb väga kiiresti väga kõrgele, kuid langeb siis samasuguse kiirusega väga madalale. Selline veresuhkru kõikumine kajastub ka sinu energiatasemes. Veresuhkru langedes tunned ennast jõuetuna, lisaks nõuab organism siis juba uut magusat ampsu. Kiired süsivesikud annavad äkilise energiapuhangu, millele järgneb järsk energialangus, aeglased aga tagavad stabiilsema ja püsivama energiavoo. Seega, peaksime oma menüüs hoidma igapäevaselt just aeglaseid süsivesikuid. Tervislikumaid valikuid pole aga sugugi raske teha- näiteks vaheta võileiba tehes leib või sepik Fazer täisteraleiva või -sepiku vastu. Selleks ei kulu sul isegi tavapärasest rohkem aega, et olla juba tunduvalt tervislikum. Et veresuhkrut veelgi stabiilsemana hoida, söö iga kolme kuni nelja tunni tagant. Kõige lihtsam on sellest reeglist kinni pidades kui teed vahepalad kaasa- miks mitte näiteks täisteravõileib ja väike puuvili.

3. Liikumine ja trenn kui õnneallikad Liikumine ja trennis käimine võiksid olla hea harjumus, aga mitte ebameeldiv kohustus. Seega, alati mõtle, kas see mida sa teed, teeb sind õnnelikuks? Võibolla sa teed vale trenni ja midagi muud sobiks sulle hoopis paremini. Minul on alati nii, et kui teen korralikult trenni ja liigun palju, siis mind isegi ei isuta väga rämpstoit, sest mul on hea olla! Kui sa pole varem trenni teinud, siis alusta liikumisest- käi jalutamas ja proovi ka päeva jooksul olla aktiivsem. Saad sealt palju lisaenergiat, et lõpuks ka trenni minna. Rohkem aktiivne aitab olla ka see, kui järgmine kord sõpradega kokku saades mitte ei istu kuskil vaid lähetegi koos jalutama. Kui ilm vähegi lubab, veetke koos aega õues mitte kaubanduskeskuses ega kellegi juures elutoadiivanil.

Autor: Jörgen Norkroos

4. Iga päev ei ole sünnipäev Muidugi on tore vahetevahel endale head ja paremat lubada, aga mina lähtun tavaliselt sellest, et iga päev ei saa ka sünnipäev olla ja selleks on mul nädala sees kindlad toidukorrad ja söögid, mida söön ja siis 1x nädalas luban endale seda, mida hing soovib, aga ka mitte hommikust õhtuni vaid 1-2 toidukorda. See lihtne reegel aitab rajal püsida.

5. Taju vastutust Mõnikord kipume unustama, et oma tervise ja heaolu eest vastutame me ise. Ükskõik, kas oleme veel alaealised või juba täiskasvanud. Kui ma tunnen ennast halvasti, siis on minu kohus mitte lasta sellel tundel olla, vaid ma pean sellega tegelema. Peangi siis mõtlema, kas ma äkki olen teinud halbu toiduvalikuid või olnud liialt passiivne. Vastutustunde igapäevane tajumine, aitab mind tihti nii trenni tehes kui ka toiduvalikuid tehes.

Loodan siiralt, et nii mõnigi peale seda postitust lugedes oskab teha paremaid valikuid ning luua endast parem versioon.❤️

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: